1 Álgu

Ráđđehussii lea dehálaš čađahit dakkár sámepolitihka mii fuolaha ahte eanebuidda leat sámi gielat, ja sámi kultuvra olámuttus ja váikkuhit soabadeapmái, áddejupmái ja sámi servodagaid ovdáneapmái. Ráđđehussii lea dehálaš čađahit dakkár sámepolitihka mii ollašuhttá daid olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid mat Norggas leat. Jus Norga galgá lihkostuvvat sihkkarastimiin buriid bálvalusfálaldagaid sámi álbmogii, mas gielalaš ja kultuvrralaš dárbbut ja vuoigatvuođat fuolahuvvojit, de gáibiduvvo ahte iešguđet hálddašandásit doibmet joabures ovttas. Gielddain ja fylkkagielddain lea dehálaš rolla sihkkarastimis maiddái sámi ássiide buriid bálvalusfálaldagaid. Norga ii nagot ollašuhttit daid geatnegasvuođaid mat čuvvot riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain ja nationála rievttis jus dat eai čuovvuluvvo geavatlaš politihkain ja doaibmabijuiguin báikkálaš ja regionála dásis.

Gieldda ja fylkkagieldda dási mearrádusain ja politihkas lea mearrideaddji mearkkašupmi dasa man muddui sámi giella, kultuvra ja servodateallin sáhttá ovdánit buriin vugiin. Gielddain ja fylkkagielddain lea iežaset álgaga vuođul, ja oassin báikkálašdemokratiijas, ovddasvástádus čađaheamis politihka mii fuolaha sámi ássiid vuoigatvuođa dásseárvosaš bálvalusfálaldagaide ja vejolašvuođa ovddidit ja seailluhit iežaset identitehta, giela ja kultuvrra.

Raporttat Sámi perspektiivva kárten gielddasuorggis ja Guđe guvlui manná? Sámi giela ja kultuvrra kárten giellahálddašangielddain (Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren og Hvor går veien? Kartlegging av samisk språk og kultur i språkforvaltningskommunene) čájehit ahte gielddaide lea hástaleaddjin ovddidit buriid čovdosiid mat fuolahit sámi ássiid vuoigatvuođaid.1 Váldohástalussan lea earret eará go váilot bargit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođain, go leat eahpečielga ovddasvástáduslinnját hálddašandásiid gaskkas ja váilevaš rutiinnat čuovvulit sámi áššiid ja álbmoga, politihkkáriid ja gielddaid hálddahusa negatiiva guottuid sámiide ja sámi kultuvrii. Ollu gielddat dieđihit maiddái ahte doarjjaortnegat mat galggašedje gokčat guovttegielat gielddaid lassegoluid, eai leat doarvái.Ráđđehus bidjá juohke jagi ovdan stuorradiggedieđáhusa sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Dieđáhusaid fáttát rivdet jagis jahkái. Dain lea dattetge dat oktasaš ahte Sámedikki jahkedieđáhus lea mielddusin juohke jagi, ja ahte Sámedikki árvvoštallamat bohtet ovdan dieđáhusteavsttas sierra mearkkašupmin.

Dát dieđáhus lea ráddjejuvvon guoskat gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádussii das ahte addit buriid ja dásseárvosaš bálvalusaid sámi álbmogii. Ráđđehus háliida váldit ovdan dan barggu maid gielddat ja fylkkagielddat čađahit addin dihtii buriid ja dásseárvosaš bálvalusaid sámi álbmogii. Ráđđehus lea dieđáhusas válljen deattuhit erenoamážit:

• Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid vuorrasat sámiide, deattuhettiin ruovttubálvalusaid ja buhcciidsiiddaid.

• Mánáidsuodjalusa.

• Heahteguovddášfálaldagaid.

• Eará sosiála- ja čálgofálaldagaid earret eará bargo- ja čálgohálddašeami olis.

• Fálaldagaid mat leat mielde nannemin mánáid ja nuoraid sámi giela ja identitehta.

Dieđáhus namuha maiddái fáttáid mat ledje mielde maŋimus guovtti jagi stuorradiggedieđáhusain, gelbbolašvuođa ja rekrutterema birra mánáidgárddis, vuođđooahpahusas ja alit oahpus ja sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa birra.

Dieđáhusas leat maiddái muhtun ovdamearkkat gieldda ja fylkkagieldda álgagiidda, maid ulbmil lea leamaš fuolahit sámi ássiid ja sin dárbbuid heivehuvvon gielalaš ja kultuvrralaš bálvalusfálaldagaide.

1.1 Ráđđehusa ulbmil sámepolitihkain

Otná sámepolitihka vuolggasadjin lea ahte sámi ja sámegielat geavaheddjiid vuhtiiváldin galgá váldonjuolggaduslaččat gullat dábálaš almmolaš bálvalusfálaldahkii. Sihke stáhta, gieldda ja fylkkagieldda eiseválddiin lea ovddasvástádus fuolahit sámi vuhtiiváldimiid. Norgga hálddašeami dehálaš prinsihppan lea ahte almmolašvuohta galgá sáhttit fállat dásseárvosaš bálvalusfálaldagaid buot Norgga stáhtalahtuide. Seammás diehtit ahte eai buot vejolaš doaibmanvuogit geavahuvvo deaivvadeamis geavaheddjiiguin main lea iešguđet kultuvrralaš duogáš.

Ráđđehus geavaha máŋga vuogi nannet sámegielaid geavaheami, láhčit dilálašvuođaid sámi beroštusaid searvvaheapmái, loktet sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa ja eanedit sámegiela geavaheami ja sihkkarastit sámi ássiide buriid ja dásseárvosaš bálvalusaid.

• Hurdal-julggaštusas leat ráđđehusbellodagat válddahan čielga ulbmiliid ráđđehusa sámepolitihkkii. Das deattastuvvo ahte gielddain lea mearrideaddji rolla ovddideamis sámi servodagaid. Guoskevaš áigut-čuoggát julggaštusas leat earret eará:Čađahit nana áŋgiruššama sámegielaiguin ja nationála sámi kulturloktemiin.

• Váikkuhit dasa ahte oahpahuvvojit eanet sámegielat oahpaheaddjit, ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja dearvvašvuođabargit ja sihkkarastit doarvái oahpponeavvuid main lea dohkálaš kvalitehta.

• Lasihit sámi mánáidgárdesajiid.

• Bargat dan ala ahte nannet mánáidviessofálaldaga sámi mánáid várás.

• Čađahit árjjalaš giellapolitihka mii dagaha ahte dárogiella dahje sámegiella ain válljejuvvo giellan buot osiin Norgga servodateallimis.

• Buoridit ásahuvvon refušuvdnaortnegiid ja ásahit ođđa ortnegiid gielddaide nannen dihtii sámi giellaoahpahusa ja loktet giellaguddiid logu.

Stuorradiggedieđáhusas Dieđ. St. 13 (2022–2023) Sámi giella, kultuvra ja servodateallin – Gelbbolašvuohta ja rekrutteren mánáidgárddis, vuođđooahpahusas ja alit oahpus deattasta ráđđehus ahte váilevaš sámegielat gelbbolašvuohta lea stuorámus hástalus go galgá addit buriid bálvalusaid sámi álbmogii. Sámi gelbbolašvuohta dárbbašuvvo, nappo buorre sámi giellahálddašeapmi ja kulturáddejupmi, lassin formálalaš gelbbolašvuhtii hui ollu surggiin servodagas nu go oahpahusas, dearvvašvuođas, riektelágádusas ja almmolaš hálddašeamis. Rekrutteren sámi mánáidgárdái ja skuvlii ja sámi oahpuide lea mearrideaddjin sámegielaid positiiva ovdáneapmái.

Ráđđehusa oaidnu lea ahte:

• ain eanet mánát sáhttet oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga

• ain eanet oahppit sáhttet válljet oahpahusa sámegielas ja sámegillii

• buorebut sáhttá láhčit oahpahusa sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

• Bures máhttádan sámegieloahpaheaddjit lea eaktun sihkkarastimii buori pedagogalaš fálaldaga mánáidgárddis ja vuođđooahpahusas. Danne lea ráđđehusa mielas dárbu:eanet ja jeavddaleappo oahppofálaldagaide sámi alit oahpus

• rekrutteret eanet studeanttaid sámi oahpaheaddjioahpuide, sámi giellaoahpuide ja eará oahpuide main lea sámi sisdoallu

• rekrutteret eanet sámegieloahpaheddjiid ja eará sámegielat bargiid mánáidgárdái ja skuvlii

• Dieđáhusas loktii ráđđehus čuovvovaš vuoruhuvvon áŋgiruššansurggiid:buoridit diehtojuohkima vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra váldit sámegieloahpahusa

• buoridit olahahttivuođa mánáidgárdefálaldahkii sámi mánáid várás

• dahkat álkibun ohppiide válljet oahpahusa sámegielas

• loktet studeanttaid rekrutterema sámi oahpuide

• fállat buori kvalitehta ja buoret rámmaeavttuid mánáidgárddi ja skuvlla oahpaheddjiid ja bargiid gealboloktemii

• nannet alit oahpu fága- ja dutkanbirrasiid

• fállat eanet ja buoret olahahtti oahpuid alit oahpus

• ovddidit buoret máhttovuođu

Ráđđehus háliida joatkit áŋgiruššansurggiid, ja dálá ja ođđa doaibmabijut galget ovddiduvvot daid vuođul. Dán dieđáhusas mii čoahkkáigeassit oanehaččat deháleamos doaibmabijuid mat leat álggahuvvon.

Dieđáhus Dieđ. St. 12 (2023–2024) Sámi giella, kultuvra ja servodateallin – Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta ja eallindilit lea vuođđuduvvon álbmotdearvvašvuođadieđáhussii Meld. St. 15 (2022–2023) Nasjonal strategi for utjamning av sosiale helseforskjellar (nationála strategiija sosiála dearvvašvuođaerohusaid dássemii). Váldoprinsihppan lea ahte oppalaš álbmotdearvvašvuođapolitihkka, mii maiddái lea suorgerasttideaddji, gusto olles álbmogii. Dieđáhusa ferte geahččat dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi eará dieđáhusaid oktavuođa, earret eará dieđáhusa Meld. St. 23 (2022–2033) Opptrappingsplan for psykisk helse (2023–2033) (psyhkalaš dearvvašvuođa buorideami plána) oktavuođas.

Dieđáhus sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra válddaha govdadit álbmotdearvvašvuođahástalusaid surggiidrasttideaddji perspektiivvas. Sámi kultuvrra ja servodateallima dearvvašvuođaovddideaddji resurssat deattuhuvvojit. Dieđáhus mieđiha ahte álbmotdearvvašvuođa- ja eallindillepolitihkka dássážii lea uhccán deattuhan sámi perspektiivvaid ja ahte daid ferte buorebut integreret dábálaš bargui. Dan oktavuođas leat gielddain guovddáš rolla.

Stuorradiggedieđáhusas lea strategiija guđain áŋgiruššansurggiin ovddidan dihtii buriid eallindiliid ja buori dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta sámi álbmogis:

• ovddidit buriid eallindiliid sámi álbmogii

• fátmmastit sámi perspektiivva álbmotdearvvašvuođapolitihkkii

• álbmotdearvvašvuođabargu ovddidan dihtii buori psyhkalaš dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta

• ovddidit dearvvašlaš eallindábiid ja dearvvašvuođaovddideaddji birrasiid

• nannet máhtu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra

• ovddidit riikarájáidrasttideaddji ovttasbarggu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođain

Dieđáhusa čuovvuleamis deattuhuvvo earret eará buoret ovttasbargu Sámedikkiin ja Sámedikki ohppiidforumiin sihkkarastin dihtii mielváikkuheami dakkár politihka ja doaibmabijuid hábmemii mat leat erenoamáš guoskevaččat sámi álbmogii.

Sámi perspektiivvat galget leat mielde álbmotdearvvašvuođalága ođasmahttimis, dakkár ovddidanprográmmas go Program for folkehelsearbeid i kommunene og aldersvennlig samfunnsutvikling (prográmma gielddaid álbmotdearvvašvuođabargui ja ahkeheivehuvvon servodatovddideapmái), ja das galgá leat lahttu álbmotdearvvašvuođapolitihkalaš ráđis geas lea sámi duogáš.

Psyhkalaš dearvvašvuođas deattuhuvvo earret eará loktet dearvvašvuođagelbbolašvuođa psyhkalaš dearvvašvuođas, earret eará dainna lágiin ahte heivehit kampánnjaid ja bagadusmateriála sámi gillii ja kultuvrii. Neahttasiiddus ung.no galget leat dieđut sámegillii.

Dearvvašvuođadirektoráhta bagadusat eallindábiid, dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji doaimmaid birra galget jorgaluvvot sámegillii ja dain galgá leat sámi perspektiiva. Viidáseappot galgá dálkkádat- ja birasrievdamiid mearkkašupmi dearvvašvuhtii gozihuvvot.

Máhttovuođu nannen dáhpáhuvvá earret eará Saminor 3 ruhtademiin nu ahte sámi duogáš lea mielde guoskevaš álbmotiskkademiin ja sámi dearvvašvuođa jeavddalaš ođasmahttima bokte Álbmotdearvvašvuođaraporttas.

Sámi álbmoga riikkarájáidrasttideaddji ovttasdoaibmama vuhtiiváldin galgá árvvoštallojuvvot boahttevaš dearvvašvuođakriissain. Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta galgá vuoruhuvvot Árktalaš ráđis ja Barentsráđis. Jagi 2027 álbmotdearvvašvuođadieđáhusas galgá leat raporta dán dieđáhusas.

Dát stuorradiggedieđáhus čalmmustahttit erenoamážit vuorrasat sámiid dili. Gielddaide lea dehálaš láhčit diliid ahkeheivehuvvon báikegottiide ja fállat buriid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid vuorrasat sámiide. Erenoamážit vuorrasat sámi buhcciide sáhttá leat váttis dovddahit iežaset oaiviliid eanetlohkogillii. Dat guoská erenoamážit olbmuide geain lea demeansa. Buorebut ahkeheivehuvvon báikegottiid ovddideapmi lea dehálaš dakkár áiggis mas eanet vuorrasat ássit ellet guhkit go ovdal. Gielddat berrejit láhčit diliid buorebut dasa ahte vuorrasat sáhttet oassálastit báikegoddái, eallit dearvvašvuođaovddideaddji eallima ja hálddašit árgabeaivvi guhkit áiggi. Dat lea buorre iežas dearvvašvuhtii ja loaktimii, ja lea mielde eastadeamen ja maŋideamen bálvalusdárbbu.Maŋimus jagiid áŋgiruššamat ja bohtosat

1.2 Maŋimus jagiid áŋgiruššamat ja bohtosat

Ráđđehus lea dán ráđđehusáigodagas álggahan máŋga doaibmabiju nannen dihtii sámegielaid ja sámi kultuvrra. Dán kapihttalis čilget dakkár doaibmabijuid mat leat guoskevaččat dán stuorradiggedieđáhussii.

Sámelága giellanjuolggadusat leat rievdaduvvon vai lea álkit gielddaide šaddat giellahálddašangieldan. Ásahuvvon leat golbma gieldakategoriija mat leat heivehuvvon iešguđet gielddaid gielladillái.

Norggas lea árjjalaš rolla ON álgoálbmogiid logijagis ja lea logijagi stivrenjoavkkus. Ovttasbargoforum mii lea ásahuvvon gaskal Gielda- ja guovlodepartemeantta, Sámedikki ja guoskevaš fágabirrasiid lea hábmen nationála doaibmaplána rámman logijagi bargui.

Ráđđehus lea lokten lulli- ja julevsámegiela Eurohpáráđi minoritehtagiellalihtu goalmmát dássái.

Ođđaáiggi giellateknologiija lea eaktun sámegielaid ceavzimii geavahangiellan. Danne oaivvilda ráđđehus ahte lea dehálaš doarjut dan barggu maid Divvun, UiT Norgga árktalaš universitehtas čađa ovddidan ja doaimmahan dihtii teknologalaš giellareaidduid. Jagi 2024 stáhtabušeahtas lasihuvvui juolludeapmi Divvumii 4,4 miljon ruvnnuin.

Ráđđehusa nationála digitaliserenstrategiijas, mii biddjui ovdan čakčamánus 2024, lea deattuhuvvon man dehálaš lea áŋgiruššat infrastruktuvrra ovddidemiin KI:i dárogiela ja sámi gielaid ja servodatdiliid vuođul. jagi 2025 stáhtabušeahtas lea juolluduvvon oktiibuot 40 miljon ruvnnu dárogiela ja sámegiela nannemii KI:s.

Sidjiide geat lohket sámegiela dahje kvenagiela oassin oahpaheaddjioahpus, lea ásahuvvon viiddiduvvon vealgesihkkun. Sidjiide geat váldet lullisámi oahpu oasseáiggis olgoriikkas, addo maiddái oahppodoarjja.

Dieđáhusa Meld. St. 13 (2022–2023) Samisk språk, kultur og samfunnsliv – Kompetanse og rekruttering i barnehage, grunnopplæring og høyere utdanning čuovvuleapmin galgá ásahuvvot áššedovdijoavku mii galgá árvvoštallat mo sáhttá buoridit mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide.

Ráđđehus lea ásahan nuvttá mánáidgárddi buot mánáide Finnmárkkus ja Davvi-Romssas jagi 2023 rájes.

Máhttodepartemeanta áigu ásahit nationála forum sámi giela ja kultuvrra várás mánáidgárddis ja skuvllas. Forum galgá leat mielde nannemin ja čohkkemin gealbobirrasiid mat barget sámi gielain ja kultuvrrain mánáidgárddis ja skuvllas.

Ráđđehus lea áigodagas juolludan ruđaid Sámi allaskuvlii ja UiT Norgga árktalaš universitehtii vái sii sáhttet fállat sámegiela oassin oahpaheaddjioahpus miehtá riikka. Ráđđehus lea maiddái nannen Davvi universitehta fágabirrasiid, juolludan ruđaid álgooahpahussii, doibmii, dulkaohppui ja dulkageahččalemiide Sámi allaskuvllas, ja UiT Norgga árktalaš universitehta sámi leksikografiijii.

Čakčat 2024 beasa Beaivváš Sámi Našunálateáhter ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla seamma robi vuollái – Čoarvemátta. Prošeakta lea oassi infrastruktuvrra nannen ja gáhtten dihtii sámi identitehta, giela ja kultuvrra.

RidduDuottarMuseat leat jagi 2025 ožžon 10 miljon ruvdnosaš juolludusa válbmet ođđa museavistti ovdaprošekterema Kárášjogas.

Oassin barggu veahkaválddi ja illastemiid vuostá sámi servodagas lea ráđđehus vuoruhan barggu sierra mánáidviessofálaldaga ásahemiin sámi mánáid várás. Bargu heahteguovddášfálaldagain veahkaválddi gillájeaddji sámiid várás lea maiddái vuoruhuvvon.

Ollu jagiid lea leamaš hástaleaddjin rekrutteret ja doalahit bargiid Finnmárkku politiijaguovllus. Erenoamáš hástaleaddjin lea leamaš rekrutteret studeanttaid álbmoga sámi oasis. Oassin ráđđehus báikkálašpolitiijaplánas álggahuvvo pilohtageahččaleapmi politiijaoahpuin Álttás 2025 čavčča rájes.

Čuovvuleapmin Doaibmaplánii sámiid cielaheami ja vealaheami vuostá lea ráđđehus mearridan addit Dásseárvo- ja vealahusáittardeaddjái bargamuššan geahččalit sierra bagadanbálvalusa Davvi-Norggas erenoamáš gelbbolašvuođain sámevuođa birra.

Stuorradiggeáigodagas lea várrejuvvon 92,5 miljon ruvnnu álbmotiskkadeami SAMINOR 3 čađaheapmái. Stuorradikki jagi 2025 stáhtabušeahta meannudeamis várrejuvvui ruhta Sámi dearvvašvuođajovkui lulli- ja julevsámi guovlluin.

NASÁG (Našunála sámi gealboguovddáš) rahppui virggálaččat golggotmánus 2022. Guovddáža ulbmil lea nannet kvalitehta gieldda ja stáhta mánáidsuodjalusa, bearašsuodjalusa ja heahteguovddáža fálaldagas sámi mánáide, rávesolbmuide ja bearrašiidda.

Sámi ofelaččaid ortnet lea lasihuvvon njealji ofelaččas guđa ofelažžii.

Sámedikki bušeahttarámmat lea lasihuvvon 543 miljon ruvnnus 747,5 miljon ruvdnui áigodagas 2021–2025, mii lea 204,5 miljon ruvnnu lassáneapmi. lassáneamis lea 50 miljon ruvnnu mii biddjui Sámedikki bušeahttarámmii jagi 2025 stáhtabušeahtas. Go 16,4 proseantta haddegoargŋun áigodagas jagi 2021 rájes ođđajagimánu 1. b. 2025 rádjai gesso eret, de lea duohta lassáneapmi Sámediggái 115,6 miljon ruvnnu olles áigodagas.2 Dáinna lassánemiin lea Sámediggi ožžon vejolašvuođa earret eará:

• Nannet sámi giellaguovddážiid doaimma

• Álggahit ja čađahit dakkár gielladoaibmabijuid mat leat guoskevaččat dieđáhusa Meld. St. 3 (2022–2023) Samisk språk, kultur og samfunnsliv – Kompetanse og rekruttering i barnehage, grunnopplæring og høyere utdanning cuovvuleapmái. Sámedikki bargui gullá oahppobuktosa Máhttoloktema 2020 sámi (fágaođasmahttin) ovddideapmi ja ásaheapmi. Sámi oahpponeavvuid ovddideapmi gullá dán bargui.

• Ruhtadit Beaivváš sámi našunálateáhtera viessoláiggu jna.

Juolludus sámi ulbmilliidda lea lasihuvvon 1,25 miljárdda ruvnnus 1,86 miljárdda ruvdnui áigodagas 2021 rájes ođđajagimánu 2025 rádjai. Dat mearkkaša 610 miljon ruvnnu lassáneami. Go váldá vuhtii haddemuddema de lea duohta lassáneapmi 2021 rájes ođđajagimánu 2025 rádjai 1,66 miljárdda ruvnnu. Duohta lassáneapmi lea dalle 400 miljon ruvnnu áigodagas.3

1.3 Eará guoskevaš barggut

Doaibmaplána sámiid cielaheami ja vealaheami vuostá

Sámiid cielaheapmi ja vealaheapmi lea ain stuorra servodatčuolbman, mas leat negatiiva váikkuhusat sidjiide geaidda dat čuohcá njuolgga ja olles servodahkii. Amnesty raporta čájeha ahte okta njealji cealkámušas sápmelaččaid birra Facebookas lea negatiiva. Dábáleamos negatiiva guoddu lea ahte sápmelaččat hehttejit ovdáneami ja ođđaáiggi ovddideami. Negatiiva guottut ja stereotiippat lassánedje lagabui 10 proseanttain Fovse-ášši digaštallamiid geažil.

Ráđđehus almmuhii ođđajagimánu 14. b. 2025 vuosttaš nationála doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá. Doaibmaplána lea oassi ráđđehusa áŋgiruššamis dakkár rasismma ja vealaheami vuostá man vuođđun lea čearddalašvuohta ja osku.

Plánas leat 32 doaibmabiju mat juohkásit golmma váldoáŋgiruššansuorgái:

• Gulahallan ja demokratiija: Ovddidit gulahallama ja buresdoaibmi demokratiija sihkkarastin dihtii ahte sámi jienat gullojit ja árvvusadnojit.

• Máhttu ja gelbbolašvuohta: Loktet álbmoga ja almmolaš ásahusaid máhtu ja gelbbolašvuođa sámi kultuvrra ja historjjá birra.

• Oadjebasvuohta ja sihkarvuohta: Sihkkarastit ahte sápmelaččat dovdet oadjebasvuođa ja suodjaleami cielaheami ja vealaheami vuostá, sihke fysalaččat ja digitálalaččat.

Dehálaš doaibmabidju doaibmaplánas lea sierra bagadusbálvalusa geahččaleapmi Davvi-Norggas. Dat lea ovddasmanniprošeakta mas Dásseárvo- ja vealahusáittardeaddji galgá ásahit sierra vuollásaš doaimma mas lea erenoamáš gelbbolašvuohta sámevuođas. Bálvalus galgá leat ohcalanvuđot ja mihttomearrin lea ahte sámiin geat vásihit vealaheami, lea sadji gos ožžot bagadusa ja veahki.

Kultur- ja dásseárvodepartemeanttas lea leamaš lagas gulahallan Sámedikkiin doaibmaplánabarggus, ja máŋga árvalusčoahkkima miehtá riikka. Ovttasbargu Sámedikkiin lea maid dehálaš doaibmaplána čuovvuleamis. Doaibmaplána galgá leat soddjil ja dynámalaš, vai lea vejolaš heivehit ja lasihit ođđa doaibmabijuid gaskan. Doaibmaplána galgá bistit jagi 2030 rádjai, ja galgá evaluerejuvvot plánaáigodagas sihkkarastin dihtii sávvojuvvon beavttuid áŋgiruššamis.

Buoridanplána mánáid veahkaválddi ja illastemiid vuostá ja veahkaválddi vuostá lagaš gaskavuođain (2024–2028) – Oadjebasvuohta buohkaide.

Juovlamánus 2023 bijai ráđđehus ovdan Prop. 36 S (2023–2024) Opptrappingsplan mot vold og overgrep mot barn og vold i nære relasjoner (2023–2028) – Trygghet for alle Buoridanplánas leat 120 doaibmabiju mat galget buorebut eastadit ja suodjalit, almmostahttit eanet áššiid ja áimmahuššat gillájeddjiid eanet fuolaheaddji láhkai.

Ráđđehus lea sihkkarastimin buriid eastadeaddji doaibmabijuid ja dásseárvosaš veahkkebálvalusaid buohkaide geat gillájit veahkaválddi ja illastemiid, beroškeahttá gielas, kultuvrras ja geografiijas. Seamma láhkai go doaibmaplánas Handlingsplan for å forebygge og bekjempe vold i nære relasjoner (2021–2024) Frihet fra vold, lea buoridanplánas sierra sámi oassi. Dat oassi doaibmaplánas lea hábmejuvvon ovttasbarggus ja konsultašuvnna vuođul Sámedikkiin. Sámi oasi doaibmaplánat galget earret eará nannet politiija ja veahkkeapparáhta giela ja kulturáddejumi, ásahit sierra mánáidviessofálaldaga heivehuvvon sámi mánáide ja váikkuhit dasa ahte sámi álbmoga veahkaváldegillájeaddjit ožžot dásseárvosaš fálaldaga.

Buoridanplánas čujuhuvvo dasa ahte gielddaid doaibmaplánat veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain sáhttet leat beaktilis reaiddut sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu gieldda ja stáhta bálvalusain ja daid gaskkas. Doaibmaplána ulbmil lea vuogádahttit ja oktiiordnet gielddaid barggu, ja sihkkarastit ahte guoskevaččat ožžot heivehuvvon ja ollislaš fálaldaga.

NKVTS (Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress) lea hábmen bagadusa gielddaid doaibmaplánaid ovddideapmái ja RVTS:at (Regionale ressurssentre om vold, traumatisk stress og selvmordsforebygging) galget veahkehit gielddaid dakkár plánaid hábmemiin.

Dušše muhtun gielddain sámegielaid hálddašanguovllus leat doaibmaplánat veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain. Dat gielddat main leat dakkár doaibmaplánat, namuhit álgoálbmogiid erenoamážit. Maiddái gielddat sámegielaid hálddašanguovllu olggobealde fertejit vuhtiiváldit sámi ássiid go ovddidit gieldda doaibmaplánaid. SÁNAG (Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus – psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu) dutkama bohtosat dán rádjai čájehit ahte guoskevaš gielddain leat muhtun gielddain main lea sámi álbmot, hástalusat sihke ovddidemiin ja implementeremiin gieldda doaibmaplánaid veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain. Buoridanplánas boahtá ovdan ahte ráđđehus áigu movttiidahttit ovddidit ja implementeret gieldda doaibmaplánaid veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain daid gielddain main lea sámi álbmot.

Gielddat eai leat geatnegahtton hábmet gieldda doaibmaplánaid veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain. Go Stuorradiggi meannudii buoridanplána bivdojuvvui ráđđehus ávžžuhusmearrádusas

čielggadit evttohusa ahte lága bokte mearridit ahte galget hábmejuvvot doaibmaplánat veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain ja sáddet láhkaevttohusa gulaskuddamii 2025 giđa.

Bargojoavku ovddasteddjiiguin máŋgga departemeanttas lea ásahuvvon dan várás ahte čađahit čielggadeami.

Stáhta mánáidviessu lea guovddážis sihkkarastimis ahte mánáid riektesihkarvuohta fuolahuvvo ja ahte veahkki mánáide geat leat oaidnán dahje gillán veahkaválddi ja seksuála illastemiid lea bures oktiiordnejuvvon. Mánáidviesut lágidit dutkamiid ja medisiinnalaš iskkademiid, fállet čuovvuleami ja muhtun diliin divššu, ja fuolahit fágaidgaskasaš ja etáhtaidgaskasaš čuovvuleami oktiiordnema. Váikkuhan dihtii ahte sámi mánát ožžot fálaldaga heivehuvvon iežaset gillii ja kultuvrii, áigu ráđđehus ásahit sierra mánáidviesu sámi guovddášguvlui Finnmárkkus. Finnmárkku politiijaguovlu lea Politiijadirektoráhta bokte ožžon bargamuššan ásahit dakkár fálaldaga. Mánáidviessofálaldat Finnmárkkus ásahuvvo golmma báikái; Áltái, Girkonjárgii ja Kárášjohkii, mas Kárášjohka addá sierra sámi mánáidviessofálaldaga. Áigumuš lea ásahit fálaldaga Kárášjohkii maŋimusat 2025 geasi. Buoridanplána psyhkalaš dearvvašvuođa várás.

Ráđđehus bijai jagi 2023 ovdan dieđáhusa Meld. St. 23 (2022–2023) Opptrappingsplan for psykisk helse (2023–2033). Buoridanplánas leat golbma áŋgiruššansuorggi: Dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji psyhkalaš dearvvašvuođabargu, buorit bálvalusat doppe gos olbmot ásset ja fálaldat olbmuide geain leat guhkilmas ja seagáš dárbbut. Buoridanplána áŋgiruššansuorggit ja doaibmabijut leat guoskevaččat dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji psyhkalaš dearvvašvuođabargui maiddái sámi servodagain.

1.4 Árvalusat ja fátmmasteapmi

Nu go ovddeš dieđáhusaid oktavuođas ge lea Sámediggi searvvahuvvon bargui dán jagáš dieđáhusain. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea gulahallan Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain, Mánáid- ja birasdepartemeanttain, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain, Kultur- ja dásseárvodepartemeanttain ja Máhttodepartemeanttain dieđáhusbarggus. Eará guoskevaš departemeanttat leat searvvahuvvon dárbbu mielde.

Dieđáhusbarggus leat háhkan árvalusaid gielddain ja fylkkagielddain. Gielddasuorggi organisašuvdna, KS, ja sin sámi ovddidanfierpmádat leat leamaš dehálaš veahkit barggus. KS lágidan sámi vásáhuskonferánsa golggotmánu loahpageahčen jagi 2024 lei maiddá dieđáhusa dehálaš árvalusarena. Árvalusat oktiivástidit daid čálalaš árvalusaiguin maid Gielda- ja guovlodepartemeanta lea ožžon.

1.4.1 Čálalaš árvalusat dieđáhussii

Buot riikka gielddat ja fylkkagielddat ja Trøndelága, Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddjit bovdejuvvojedje sáddet čálalaš árvalusaid neahttasiidui regjeringen.no. Oktiibuot bohte 16 čálalaš árvalusa.

Čálalaš árvalusaid fáddán ledje giellaovddideapmi, oahpahus ja oahppu, dearvvašvuohta ja guovttegielat gielddaid dilli. Maiddái almmolaš eiseválddiid gelbbolašvuođalokten, dárbu deaivvadansajiide, buoret bálvalusfálaldagat ja kulturdoaibmabijut leat fáttát mat bohte ovdan.

Árvalusain mat gusket gillii deattuhit ollugat erenoamážit áŋgiruššama sámi teknologiijain ja giellareaidduiguin. Sámegielat fertejit leat mielde digitaliserenovdáneamis, maiddái eiseválddiid áŋgiruššamis KI:in. Viidáseappot namuhuvvo dárbu giellaoahpahussii doppe gos sámit ásset, nu go stuorra gávpogiin.

Buori ja joatkevaš oahppofálaldaga addin mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas lea mielde ollu árvalusain. Sávaldat guorahallat giellaoahpahusa struktuvrralaččat dainna áigumušain ahte eastadit luohpama oahpahusas. Máŋggas dadjet ahte lea váttis háhkat ja doalahit sámegielat oahpaheddjiid, ja evttohit ahte oahpaheaddjit fertejit oažžut buoret áigeresurssaid. Oahppit geat lohket sámegiela fertejit beassat oassálastit sámegielat birrasiidda, ovdamearkka dihtii giellačoahkkanemiide, vai šaddet gievrras giellageavaheaddjin. Ollugat namuhit dárbbu eanet ja áigáduvvon oahpponeavvuide. Lulli- ja julevsámi guovllus háliidit eanet áŋgiruššama julev- ja lullisámegielain, áinnas rádjarasttideaddji ovttasbarggus. Namuhuvvon lea maiddái ahte oahppit berrejit oažžut oahpahusa ubmi- ja bihtánsámegielas.

Ollu árvalusain namuhuvvo oahpaheaddjioahpu nannen, nu go buorit ja heivehuvvon lasse- ja joatkkaoahppofálaldagat sámi pedagogaide ja geasuheaddji váikkuhangaskaoapmeortnegat oahpaheddjiide ja mánáidgárdeoahpaheddjiide. Eanet berre áŋgiruššat neahttavuđot ja čoahkkananvuđot oahpaheaddjioahpuiguin ja sisaváldinnjuolggadusaid berre rievdadit vai maiddái duohtagealbu addá čuoggáid. Hábmera suohkan dieđiha ahte sii leat lihkostuvvan iežaset ortnegiin mas sii leat addán 200 000 ruvnnu stipeandan juohke oahppái gii váldá julevsámi oahpaheaddjioahpu, ja čujuha dasa ahte 10 miljon ruvdnosaš bušeahtain sáhttá oahpahit 50 ođđa sámegieloahpaheaddji.

Máŋggas oaivvildit ahte ferte lasihit guovttegielatvuođadoarjaga ja máksit daid lassegoluid mat sámegiela hálddašanguovllu gielddain leat guovttegielat skuvla- ja mánáidgárdestruktuvrra ja giellaguovddážiid kurssaid geažil ja doaimmaid geažil muđui. Máŋgga suorggis ferte dokumeanttaid buvttadit guovtti gillii, sis leat dulkongolut jna. Namuhuvvon lea maiddái ahte gielddaide lea hástaleaddjin gilvalit bálkkáiguin bisuhan dihtii bargiid geain lea giella- ja kulturgelbbolašvuohta.

Dearvvašvuođasuorggis namuhit árvalusat ahte fertejit leat eastadeaddji dearvvašvuođadoaibmabijut ja vuosttašceahkkefálaldagat psyhkalaš dearvvašvuođas, ja maiddái ahte ferte čađahit SAMINOR3 ollásit. Máŋggas leat maiddái namuhan dárbbu eanet dutkamii ja nannejuvvon máhttovuđđui sámi dearvvašvuođas ja eallineavttuin. Romssa fylkkasuohkan čujuha dasa ahte sii leat váldán sierra modula sámi ja kvena álbmogii fylkkaiskkadeapmái, ja oaivvilda ahte eanet fylkkat berrejit čuovvulit sierra modulaiguin iskkademiineaset.

Sámegielat dearvvašvuođabargiid váiuma leat maiddái máŋggas namuhan, ja evttohuvvo ásahit dearvvašvuođafierpmádaga dahje dearvvašvuođajoavkkuid ja ahte berre árvvoštallat láhčit diliid rádjarasttideaddji ovttasbargui. Evttohus lea maiddái geavahit sámegielat doarjjaolbmuid buhcciidsiiddain, geat ovdamearkka dihtii sáhttet dulkot, hábmet birasdoaibmabijuid ja fuolahit sámi borramuša. Boazodoalu erenoamáš dárbbut leat maid namuhuvvon, nu go álkibun beassat dearvvašvuođaiskkademiide ja oažžut dakkár finadan diimmuid doaktára luhtte mat heivejit doalu ektui. Čujuhuvvo dasa ahte ahte boazodoalus leat eará álbmotdearvvašvuođahástalusat guohtunroasuid, boraspirevahágiid, areálasisabahkkemiid ja cielaheami geažil. Muhtun sámi gielddat dieđihit ahte sii demográfalaš ovdáneami geažil vásihit stuorát hástalusaid láhčimiin diliid buriid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid boarásmuvvi álbmogii.

Máŋga árvalusa namuhit dárbbu deaivvadansajiide sámi giela ja kultuvrra várás, maiddái gávpogiin, mat leat heivehuvvon nuoraide ja vuorrasiidda. Dakkár deaivvadansajiin sáhttá oažžut veahki gávdnat dieđuid iešguđet almmolaš doaibmabijuid birra.

Máŋggas leat namuhan bálvalusfálaldagaid gielddain ja fylkkagielddain, ja ahte daid ferte nannet ulbmillaš doaibmabijuiguin oahpahusas, dearvvašvuođas, kultuvrras ja digitaliseremis. Bargit fertejit oažžut oahpu giela, kultuvrra ja vuoigatvuođaid birra. Erenoamážit barggus veahkaválddi ja illastemiid vuostá ferte bargiin leat kulturgelbbolašvuohta. Namuhuvvon lea maiddái ahte sosiála bálvalusat, mánáidsuodjalus ja heahteguovddážat fertejit leat heivehuvvon sámi álbmogii. Mánát ásahusain fertejit beassat hállat sámegielagiin, ja sámi mánáid biebmováhnemat fertejit oažžut veahki iežaset rollas. Berre maiddái leat vejolaš gulahallat politiijain ja veahkkeapparáhtain sámegillii. Reaidduid mat leat hábmejuvvon veahkaváldeeastadeaddji doaibmabidjun ferte jorgalit sámegielaide ja heivehit kultuvrii.

Muhtun árvalusat gusket sámi kultuvrra nannemii, nu go ahte gielddain main eai leat giella- dahje kulturguovddážat berre leat sámi girjjálašvuođa oastinortnet, ahte sámi museain galgá leat seamma ruhtadanmálle go nationála museafierpmádaga museain ja ahte kultuvrralaš skuvlalávkii galgá jeavddalaččat buvttaduvvot sámi sisdoallu. Namuhuvvon lea maiddái ahte sámi dáidda- ja kulturásahusat dárbbašit stuorát rámmaid.

Viidáseappot lea namuhuvvo ahte Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta ferte leat mielde dieđáhusas ja ahte dieđáhus berre oainnusmahttit mo gielddat ja fylkkagielddat sáhttet váikkuhit sobadeapmái.

1.4.2 Nuorat muitalit

Gielda- ja guovlodepartemeanta bovdii iešguđet nuoraid- ja joatkkaskuvllaid ohppiid olles sámi guovllus, lassin studeantaservviid, nuoraidorganisašuvnnaid ja sámi ofelaččaid, searvat digitála árvalusčoahkkimii. Čoahkkimii oassálaste sámi ofelaččat ja Kárášjoga skuvlla, Kárášjoga sámi joatkkaskuvlla ja Deanu sámeskuvlla oahppit.Dehálaš astoáiggefálaldahkan namuhedje oassálastit dakkár iešguđet valáštallanfálaldagaid go beavdetennisa, gorespáppa, luistengeidnosiid, lášmmohallanguovddážiid, valáštallanlágidemiid, spábbačiekčama ja vuojadeami. Eará fálaldagat maid sii namuhedje ledje kino, teáhter, festiválat, duodje-, málestan- ja goarrunkurssat ja nuoraidklubbat. Evttohuvvui maiddái lágidit «láigolatnjalunššaid» ásahan dihtii searvevuođa maiddái sin várás geat eai oro ruovttus.

Nuorat namuhedje astoáiggeklubbaid, girku, sosiála mediaid, boazodoalu, valáštallanlágidemiid, luonddu ja árbevirolaš ealáhusaid arenan gos sámegiella geavahuvvo eanemusat. Gažaldahkii mii dagašii ahte nuorat geavahivčče eanet sámegiela, ja guđe doaibmabijut ovddidivčče sin giela ja kultuvrra, bohte máŋga buori árvalusa. Earret eará namuhuvvui ahte jahkásaš giellavahkku lea dehálaš sámegiela oainnusmahttimii, muhtumat háliidedje eanet dakkár arenaid. Daddjui maiddái ahte dehálaš lea álggahit sámegieloahpahusa árrat, mánáidgárddis jo. Eará evttohusat ledje jorgalit eanet dáhtaspealuid sámegillii, dubbet bivnnuhis filmmaid sámegillii, Duolingo sámegillii ja sámi jietnagirjjit. Sámegiella mielkepáhkain namuhuvvui positiiva doaibmabidjun. Namuhuvvui maiddái ahte galggašedje leat uhcit «giellapolitiijat», vai sii geat leat oahpahallamin sámegiela dustet dan geavahit. Davviriikkaid riikarájáid rasttideaddji ovttasdoaibman maiddái namuhuvvui. Sámi valáštallansearvvit, nu go Deanu searat ja FA Sápmi (sámi spábbačiekčanriikasearvi), maiddái namuhuvvojedje dehálaš giellaarenan. Muhtumat namuhedje ahte sámi giellageavaheaddjit fertejit leat diehtomielalaččat das ahte eai geavat nu ollu loatnasániid dárogielas ja eŋgelasgielas ja ahte geavahit sámegiela astoáiggis ovttas ustibiiguin.

Sámi árbediehtu lea dehálaš nuoraide, ja čielga diehtu galggašii sáddejuvvot ahte dakkár máhttu lea dehálaš. Nuorat ballet ahte gáržžideamit árbevirolaš ealáhusdoaimmaheamis, nu go luossabivddus, dagahit ahte dehálaš doahpagat ja árbediehtu jávket. Oassálastit muitaledje ahte luossabivdu lea bivnnuhis doaibma ja danne lea sin mielas dehálaš ahte nuorat ožžot sierralobi bivdit luosa.

Oahpahusa oktavuođas namuhuvvui Sámedikki stipeanda daid ohppiide geat lohket sámegiela joatkkaskuvllas, dehálaš doaibmabidjun eastadan dihtii sámi ohppiid luohpamis oahpahusas. Váhnemiid rolla maiddái namuhuvvui, dehálaš lea ahte sii eai fuono sámegieloahpahusa ja ahte sámegiella geavahuvvo ruovttugiellan. Viidáseappot namuhuvvui ahte oahppit geaid mielas skuvla lea lossat, luhpet álkibun sámegieloahpahusas, dehálaš lea sidjiide addit lasseveahki. Evttohuvvojedje máŋga vejolaš buorideamit skuvlii, nu go ahte berrešedje leat fysalaš oahpponeavvut sámegillii eanet fágain ja ahte ávkkálaš digitála oahpponeavvut, nu go Campus, berrešedje leat sámegillii. Viidáseappot ahte berre nannet oahpahusa sámegielas nubbingiellan. Namuhuvvui maiddái ahte ollugat eai dovdda iežaset giellavuoigatvuođaid. Kárášjogas lea kulturmáhttu válljenfága, ja fágas besset oahppit geavahit áiggi boazodollui čakčat ja giđđat. Evttohuvvui ahte dan berrešii viiddidit guoskat eanet árbevirolaš ealáhusaide.

Govva: Randi Nystad

Mii dagašii ahte nuorat fárrešedje ruoktot maŋŋá oahpu gazzama? Evttohuvvui earret eará ahte buorit fálaldagat gielddas leat dehálaččat, nu go mánáidgárddit, doavtterkantuvra ja sosiála deaivvadansajit. Maiddái ahte lea vejolaš doaimmahit árbevirolaš ealáhusaid ja ahte lea valáštallanfálaldat nuorra rávesolbmuide. Studeanttaid čuovvuleapmi ruovttugieldda bealis namuhuvvui guoskevaš doaibmabidjun, nu go ahte sii ožžot dieđu rabasvirggiid birra, dieđu dan birra guđe dárbbut gielddas leat jna. Muhtun gielddat leat galledan gávpogiid gos gieldda nuorat leat studeantan, bovden pizza-boradeapmái ságastallat dan birra mii dáhpáhuvvá gielddas, ja dat lea bures váldon vuostá. Daddjui maiddái ahte lea dehálaš ahte gielda árvvusatná dan gelbbolašvuođa man sii buktet ruoktot, sihke bálkkáin ja eará vugiiguin. Namuhuvvui maiddái ahte go bures dovdá soga ja gullevašvuođa, de dat lea mielde dagaheamen ahte olmmoš máhccá ruoktot maŋŋá oahpu gazzama.

Čoahkkimis bohte maiddái muhtun árvalusat dearvvašvuođasuorgái. Árvalusain lei earret eará sáhka das man dehálaš sámegielat dearvvašvuođabargit leat, sihke dearvvašvuođadivššár, doaktárat ja bátnedoaktárat. Mánáide dovdo eanet oadjebassan beassat hállat iežaset eatnigillii, dalle soitet ieža muitalit eanet. Muđui daddjui ahte SÁNAG berrešii leat eanet báikkiin ja ahte gielddain berrešii leat vuosttašceahkkefálaldat psyhkalaš dearvvašvuođas. Nuorat dadje maiddái ahte lea dárbu doaibmabijuide mat dagašedje dearvvašvuođafágalaš oahpuid eanet geasuheaddjin nuoraide.