Nuoskkidanossodat

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Ossodat bargá strategiija- ja politihkkaovdánahttimiin mii guoská nuoskkideapmái, kemikálaide ja buvttareguleremii, doabbariidda (oktan mariidna doabbariiguin ja mikroplásttaiguin), ruoná mearrajohtolahkii ja ja EEO-, gávpe- ja investerenšiehtadusaid birasberoštumiide.

Ossodaga čuovvovaš sekšuvnnat:

  • Ossodatčállingoddi

    Ossodatčállingottis lea ovddasvástádus ossodaga barggu ovddas stáhtabušeahtain, ekonomiijastivrejumiin, doarjjahálddašemiin, raporteremiin, stáhtarehketdoaluin ja siskkáldasrehketdoaluin, ja lea mielde Birasdirektoráhta, Mearrajohtindirektoráhta ja Suonjardanbearráigeahču- ja atomasihkkarvuođadirektoráhta etáhtastivremis. ja veahkeha jođihangotti bargoveagahálddašeamis ja koordinere/hálddaša hálddahuslaš áššiid ossodaga ovddas.

  • EES- ja gávpesekšuvdna

    Sekšuvnna váldoovddasvástádus lea departemeantta bealis čuovvulit EES-šiehtadusa, EFTA ja Davviriikkaid ministtarráđi, ja EES-ruđaid ja davviriikalaš ruhtadanásahusa NEFCO. Sekšuvnna ovddasvástádus lea maid gozihit ahte birasáššit čuovvuluvvojit gávpešiehtadusain, birasdiehtolágas, Århus-konvenšuvnnas ja stáhtadoarjagiin.

  • Doappar- ja mariidna nuoskkidansekšuvdna

    Sekšuvnna ovddasvástádus leat riikkaidgaskasaš áššit, EO/EES-doaimmat ja nationála politihkkaovddideapmi mat gusket doapparsuorgái, dás plásta ja mariidna nuoskkideapmi, ja sirkulára-ekonomiija. Sekšuvdna vástida maid almmolaš sisaoastimiid birasgáibádusaid, geavaheddjiide guoskevaš birasáššiid ja birasmerkemiid.

  • Ceavzilis buktagiid juogus

    Buvttajuhkosis lea ovddasvástádus riikkaidgaskasaš barggus, EU/EEO-barggus ja nationála politihka ovdánahttimis oččodit ceavzilet buktagiid ja árvogevlliid eanet sirkulára ekonomiijas. Dasa gullet earret eará kemikálapolitihkka, ođđa ja viidát njuolggadusaid ráhkadeapmi buktagiid ceavzilis hábmema várás (ekodesigna) EEO-ovttasbarggu bokte, ja birasgažaldagat mat čatnasit muhtun guovddáš árvogevlliide nugo plásttaide ja báhtteriidda. Juhkosis lea earenoamáš ovddasvástádus buvttadárkkistanláhkii ja ceavzilis buvttaláhkii. Juhkosis lea ovddasvástádus máŋga kemikálakonvenšuvnnain ja bargá oažžut sadjái máilmmiviidosaš šiehtadusa bissehit plastihkkanuoskkideami ja ođđa ON-joavkku kemikálaid, bázahusaid ja eastadeaddji nuoskkideami várás.

  • Nuoskkideami ja ruoná mearrajohtolaga juogus

    Nuoskkidanjuhkosis lea ovddasvástádus riikkaidgaskasaš barggus, EO/EEO-barggus ja nationála politihka ovdánahttimis nuoskkidansuorggis. Dát guoská earret eará nuoskkideaddji luoitimii mii boahtá industriijas, ruvkedoaimmain, eanadoalus, akvakultuvrras ja duolvačázis, ja guhkás fievrriduvvon áibmonuoskkideapmái. Juhkosis lea maiddái ovddasvástádus ruoná mearrajohtolatarggus našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Juhkosis lea erenoamáš ovddasvástádus nuoskkidanlága ektui.