Bioteknologiija medisiinnalaš geavaheapmi
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 31.01.2025 | Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Bioteknologiijaláhka mudde bioteknologiija medisiinnalaš geavaheami, ja dasa gullet veahkkesahkkehus, preimplantašuvdnadiagnostihkka, sahkemoniid dutkan, klonen, ohkediagnostihkka, genehtalaš iskkadeamit ja genaterapiija.
Lága ulbmil lea sihkkarastit ahte bioteknologiija medisiinnalaš geavaheapmi ávkkástallo buoremussan olbmuide dakkár servodagas gos buohkaide lea sadji.
Dan galgá doaimmahit dan prinsihpa vuođul ahte gudnejahttá olmmošárvvu, olmmošvuoigatvuođaid ja persovnnalaš integritehta, iige galgga vealahit árbeláhtu vuođul min oarjemáilmmi kulturárbbi ehtalaš norpmaid bokte.
Veahkkesahkkehus
Veahkkesahkkehus lea medisiinnalaš dálkkodeapmi mii addo nissonolbmuide vai veahkeha sin šaddat áhpeheapme eará ládje go anašeami bokte. Dálkkodeamis sáhttá insemineret juogo guoimmi dahje eará dievddu siepmana.
Dálkkodeamis sáhttá maiddái sahkkehit olggobealde goruda. Dalle nissonolbmo iežas monni, dahje eará nissona monni, sahkkehuvvo olggobealde goruda, ovdalgo biddjo nissona gorudii. Veahkkesahkkehusa sáhttá fállat sihke náitalan, ovttasássi dahje oktonas nissonolbmuide.
Preimplantašuvdnadiagnostihkka (sahkemoni genaiskkadeapmi)
Preimplantašuvdnadiagnostihkas isket sahkemoni genaid ovdalgo monni biddjo nissonolbmo mánágoahtái. Dat fállo báraide geain lea stuora riska oažžut máná geas lea duođalaš árbedávda.
Preimplantašuvdnadiagnostihka oktavuođas sáhttá maid iskat sahkemoni gođusšlája. Dan dahket vai sáhttet válljet ja bidjat sahkemoni mas šaddá gođusšládjasullasaš mánná gii sáhttá leat máttasealladonor oabbái dahje villjii geas lea duođalaš árbedávda.
- Preimplantašuvdnadiagnostihkka (helsedirektoratet.no)
- Sahkemoni genaiskkadeapmi (PFT/PGD) (bioteknologiradet.no)
Klonengielddus
Bioteknologiijaláhka gieldá olbmuid klonema. Lea maid gildojuvvon dutkat seallalinjjáid mat leat ráhkaduvvon klonejuvvon olbmoogis.
Klonendoahpagii gullet iešguđetlágan teknihkat ráhkadit árbejuvvon ovttalágán kopiijaid.
Ohkediagnostihkka
Ohkediagnostihkas isket ogi dahje áhpehis nissonolbmo dainna ulbmiliin ahte oažžut dieđuid ogi genehtalaš iešvuođaid birra, dahje fuomášit dávddaid dahje ovddidanspiehkastemiid ogis.
Ohkediagnostihka vuogit leat earret eará ultrajietnaiskkadeami, NIPT, vuossamáddaga ja ohkečázi iskkadeapmi.
Ultrajietna árrat áhpehisvuođas (vahkku 11 rájes 14 rádjái) fállojuvvo buot áhpehis nissoniidda. Ohkediagnostihkka fállojuvvo maiddái earret eará áhpehis nissoniidda jus son ieš, dahje su guoibmi, ovdal lea ožžon máná geas lea duođalaš dávda dahje ovddidanspiehkasteapmi.
- Ohkediagnostihkka (helsedirektoratet.no)
- Ohkediagnostihkka (helsenorge.no)
- Ohkediagnostihkka (bioteknologiradet.no)
Genehtalaš iskkadeamit maŋŋel riegádeami
Genehtalaš iskkadeapmi addá dieđuid olbmo árbeniešvuođaid birra, earret eará árbeávdnasiid analysa bokte. Prediktiiva ja presymptomalaš genehtalaš iskkadeamit sáhttet čájehit makkár riska olbmos lea oažžut dávdda boahtteáiggis.
Guoddindilálašvuođaid genehtalaš iskkadeamit muitalit juoidá dan birra ahte leatgo olbmos árbedávddat, mat easka ihtet maŋit buolvvain. Prediktiiva ja presymptomalaš genehtalaš iskkademiin ja guoddindilálašvuođaid genehtalaš iskkademiin galgá addit heivehuvvon genehtalaš bagadusa. Dakkár iskan ii galgga dábálaččat čađahuvvot mánáin vuollel 16 jagi.
Eastadan dihte boasttugeavaheami boahtteáiggi dávdariska dieđuin, de eai galgga ovdamearkka dihte dáhkádusfitnodagat ja bargoaddit beassat oaidnit prediktiiva genehtalaš dieđuid.
- Genehtalaš iskkadeamit (helsedirektoratet.no)
- Genateasttat ja genehtalaš iskkadeamit (helsedirektoratet.no)
Genaterapiija
Genaterapiija lea medisiinnalaš dálkkodeapmi mas genehtalaš ávdnasaiid sirdet humána seallaide.
Genaterapiija sáhttá dušše atnit dálkkodeamis, dahje buozalmasvuođa eastadeamis.